Teekond inimlikkuseni

2011-10-09T13:10:00.000-07:00

You are the stars that I Navigate home by...

2011-09-30T04:44:00.000-07:00

Ma ei tea...

2011-08-16T15:35:00.000-07:00

Ma olen väga sensoorne inimene eriti kui asi on puudutuses või kuulmises. Ma koguaeg katsun midagi, mängin millegagi, üritan leida mingeid kindlaid helisid. Mulle ei meeldi kui puudutus pole minu algatatud ja kui taustaks on müra mida ma ei kannata muutun ma verbaalselt agresiivseks ning füüsiliselt agiteerituks. Tutvusringkonnas ei ole vist inimest kes poleks märganud, et mulle ei meeldi telefonidega rääkida. Kui ma seda tegema pean siis tammun ma neid tarvitades rahutult ringi. Puudutusest niipalju, et kui millegil on meeldiv tekstuur siis ei saa ma sellega mängimist jätta ning üks põhjustest miks mulle õlut meeldib juua on kuna klaaspudeli kaelad tekitavad huultes meeldiva tunde ja alkoholi lisamine võrrandisse vaid võimendab seda. Vaatepilt mis kohati avaneb on väga sugestiivne.

Miks siis selline teema?
Asja nimi inglise keeles on Sensory Deprivation Tank ja peale pikaajalist internetis tuulamist õnnestus mul leida kuidas seda eestis kutsutakse. Floating'uks. Mitte just väga eestipärane pean nentima. Esialgse jõhkra otsetõlke tagajärg oli aistingute kaotus paak. Nagu arvata võite, ei tulnud sealt just palju vasteid.

Asi siis selles ,et ma tahaksin seda proovida. Sensoorne deprivatsioon on kas väga hea idee või väga halb idee. Kipun arvama, et minu puul pigem viimast. See on siiski märksa tervislikum kui huvi Waterboarding'u vastu. On kaks võimalust aeg paagis kas eemaldab pideva müra mõneks ajaks mu peast või kahekordistab selle.
Esimene oleks päris äge. Olen vaid kaks korda elus täilikke mõttevaikust kogenud. Ei ole sõnu kirjeldamaks seda rahu aga usu, et nirvaana, eufooria vms oleks päris lähedal.
Teine poleks nii äge. Tõsi ma saaks kogemuse võrra rikamaks aga samas võib see asjad püsivalt hullemaks teha. On alati võimalus ,et hakkan hallukaid genereerima mis on bit not good.

Kel asja vastu huvi on võib leida teenuse siit.

Rachel Unthank & The Winterset - Sea Song

Lady bits.

2011-08-11T07:57:00.000-07:00

Teile tõenäoliselt ei tule ette kaua ma istusin ja mõlesin kuidas teemat viisakalt sõnastada või tõstatada. Teatud mõttes on asi minu jaoks nagu õudusfilm. Võin vaada kuidas inimesi pooleks raiutakse vms, aga see teema on kummaline ja ebameeldiv. Sellegi poolest tegeleme eneseületamisega.

Algatuseks midagi mida ma olen aastaid üritanud verbaalselt seletada (lihtsalt selleks et jõuda peateemani):
Kogu soo pärast tõmblemine on minu jaoks üleüldiselt ebasümpaatne. Seksuaalstest vaid nii palju, et enamasti pole kellegi teise asi peale inimese enda mis seksuaalsus tal on. Mida iganes kaks või enam täisealist asjaga nõusolevat inimest suletud uste taga teevad, on puhtalt ende enda asi. Ja on kaks varianti: kas kõigil on õigus tänaval käest kinni käia, üksteist suudelda ja koosellu astuda või pole kellelgi. Mu üldine vaade kogu sellest naljast on, et inimesed panevad liiga palju oma enesekujutelmast soosse või seksuaalsusesse, sest kumbki neist iseeneslikult ei defineeri seda milline inimene sa oled. Ole sooga või sootu; gei, bi, hetero või a; Kui sa oled iseloomult vastuvõetamatu siis vaevalt su sugu või seksuaalsus midagi muudaks.
Ok, muidugi teiste inimeste reaktsioonid sinu erinevate isepärasruste kohta võivad(*KHM*) su arengut mõjutada.

Ja nüüd see teema milleks soendust oli vaja...
Mingi hull trend kirurgiliselt oma naissuguorganeid korrigeerida on üle maailma levimas. Minu 'levialas' oma alumise korruse disainist ei kõnelda. Mul pole õrna aimugi kas teistes sotsiaalgruppides seda tehakse. Aga paar korda on ka nendes seltskodades kerkinud teema, et keegi sooviks end kirurgiliselt alt poolt 'kohendada', seejärele teema sama kiirelt koolend kui tõstatatud.
Pean tõdema ,et mind täidab õudusega kujutelm sellest kuidas keegi läheb teravate esemetega oma intiimpiirkonna kallale. Olenemata sellest mis talle looduse poolt stardipaketina kaasa on antud. Tõesti, mis iganes see ka poleks.

See pärast ei suuda ma ka ette kujutada miks inimesed arvavad et soovahetus op midagi paremaks teeb. Vb mõne jaoks kosmeetiline parandus funkabki aga ma lihtsalt mõista kuidas. Ajukeemia ja füüsiline keha koos su kromosoomidega on ikka see sama. Mõni LED tuluke asja ennast ei muuda. Nõnda igakord kui ma sellist protseduuri ette kujutan näen ma vaimusilmas kuidas keegi saeb teiselt X'ilt üht jalga alt, või lööb Y'ile karku alla. Lõpp tulemus on ikka see, et sul on mutileeritud X või Y.

Sama on ka korrektiivsete op'idega all korrusel. Ok, mõni tõesti vajab meditsiiilist sekkumist, kuna füüsiline seisud ei võimalda end mugavalt tunda aga enamus kes sellele opile ronivad näevad täiesti normaalsed välja ja kujutavad endale ette , et pornostaaride äratambitud, ümberlõigatud, puuderdatud, botoxitud, photoshopitud töövahed on see mille poole kõik peaksid püüdlema. See on nii või teisiti ebaloomulikult saavutatud ja valesti tarvitatud. Pealegi inimese vananede ja kasvades muutuvad kõik ta kehaosad. Jah, kaasarvatud see. Mitte kunagi, isegi kosmeetilise sekkumisega, ei hakka see väljanägema nii nagu kui sa olid 12. Miks sa peaksid seda tahtmagi. Ja kui keegi teine seda sinult nõuab siis, ilmselgelt on tal midagi viga ja sul on üksinda parem.

Millest siis selline teema:
Intiimpiirkonna opereerimine muutub üha populaarsemaks

The perfect vagina from heather leach on Vimeo.

Emased peaksid seda vaatama kuigi neljas osa tundub mulle kahtlane. Kõik neli osa on ühes videos koos ja vahepeal on umbes minutised tühjad kaadrid.

More rambling than usual.

Elbow - Fugitive Motel

Fuk U

2011-07-22T18:39:00.000-07:00

Leian, et on piiritult armas kuidas inimesed eeldavad, et nad teavad/tunnevad sind paremini kui sa ise. Kuna ilmselgelt näevad nad su pähe ja kuulevad kõike mida sa ka kõige raskemas joobes välja ei ütle. Kuna ilmselgelt nendest juppidest mis nad aimata suudavad annab tervikliku pildi kokku panna. Iga idioot saab ju aru milline sa tegelikult oled ja millal sa poosetad või näitled, sest on mõõtmatult palju pantomiimi silma jäänud ning see on ju kogu loo varjukülje peamine, kui mitte ainus, nähtus. Sest nad täpselt teavad, täpselt teavad....

Ja kui pilti saab enda jaoks kuidagi mugavndada siis tuleb see kuidagi ometigi mingitesse raamidesse suruda. Peab piiritlema. Kohadama eelnähtud standardite järgi. Ei ole ju ometigi võimalik, et miski päriselt ei sobigi, pole kohta loodud ei saa kunagi olema ka. Et igale asjale inimesele pole korrektset ja standartset paika olemas. Ja kui see ka ei sobi siis annab silma kinni pigistada ja endale hämade, et tegelt justkui valatult. Ainult loll katsub leppida.

Do I contradict myself?

Very well then I contradict myself,

(I am large, I contain multitudes.)

~Walt Whitman (Song of Myself)

Lily Allen - Fuck You

Lausumata jäänd sõnad

2011-04-19T18:34:00.000-07:00

Mõtlesin, et paneks kirja seda mida ma pole tahtnud/viitsind/vaevunud ütelda.

1. Olen nüüd palgatud inimene ja puha. Käsitöölisena muidugi. Ehk siis, siin metsa lähedal oli kunstniku vaja, kaupade peale pildikesi, mustreid ja muud sodima. RP väidab, et nad on mu tulemustest sillas aga loomupärane pessimism dikteerib, et selliseid asju ei tasu uskuda isegi siis kui seda näkku öeldakse. Koomiline külg on see, et palkajad on Jeesukesest sisse võetud. Mina aga jällegi olen üks neist kes hoiavad Eestit 'maailma kõige vähem uskliku riigi' edetabeli esikohal. Ehk siis, mitte just eriti vaimustunud sellest tegelasest.

2.Ma kompenseerin oma kevadist masendust ülima apaatiaga. Kaks nädalat maset oli täiest olemas, aga see sai apaatiaks convert'itud. Lõputu väsimus on aga endiselt peaosatäitja. Mu apaatia loori varjus on tunne, et olen nii mõnegi tunnete pihta käinud. Litsalt ei ole piisavalt 'midagi' sõnade piduriteks. Hambad ei hakka keelde jne. Sellest võib hiljem probleeme tulla kui ma juhuslikult peaksin üle saama. Ei oleks palju öelda, et ma olen kagelaslikult nõme oma käitumises. Ei huvita.

3.Käisin Dagö uue plaadi esitlusel. Siiamaani kõikidest nende kontserditest parim. Jazzilik alatoon ja pikaks venitatud lood. Stiili on tsut jälle muudetud kuid taaskord õnnestunud suund. Päris mitu lugu hakkasid kohe meeldima. Nende kotserdite puhul on äge see, et nad mängivad lugusid teisiti kui plaadil. Hinge ja higiga, nagu folgi puhul kombeks. Rebase instrumentaal katsetusi võibki kuulama jääda.

4. Isalik tugi murstses mulle, juba ammu igatsetud, õmblusmasina. Ei midagi uhket aga asja ajab enam kui ära. Katsetan erinevate väljamõeldud lõigetega. Leidsin ilusa rohelise riide aga seda on keeruline õmmelda, kuna see üritab minema venida, libiseda. Ma olen väga värviline inimene; Roheline, must, valge, hall, pruun. Nagu näete, suisa vikerkaar.

5. Avastasin 'Akunini 'Fandorini' seeria. Pagana äge. Akunin tuleb mingi aeg eestisse. Ei tea kas peaks autogrammi sabas seisma...

6. Maalisin veidi klaasi. Kui välja tuleb panen dA'sse pildi.

Lõpetuseks uuelt plaadilt hetkel kõige rohkem meeldiv lugu.

Dagö - Ei lase olla

Su tuulejope põues tukuvad
tuuleklaasist läbi pugend kojamehed.
Ja prillid lae alt kukuvad
kui liiga järsku pööran ära.

Ja mikit tasa uriseb
ma valetan, et see on mootor.
Kui hallis linnas, unises
peab õiget põhjust kinni suu.

Lööb naerukurrust sädeme
siis mina vastan püüdmisega.
Ning minu hirm ei vähene,
et täna öösel põlen tuhaks.

Ööd on kui päeva kaaned
hoida su eest ei saa need.
Võid lugeda või aimata,
mis ma ei teinud või mis tegin.

Tuhkvalged kindad leti peal
siis tõmba käest ja päev saab läbi.
Kas suudlesid mind terpi peal
või lendas tuul mu üle naerdes.

Ma
ei
tea.

Kuidas puhastada ja küpsetada oravat

2011-03-22T16:05:00.000-07:00

Aseta orav maha, kõht ülespoole.
Tõmba orava saba ots üles, veidi enda poole.
Lõika.
Kasutades väga teravat nuga, tee väike sisselõige orava saba juurele, kus see läheb edasi kehaks. Ära lõika saba täielikult ära: Lõige peaks olema piisavalt sügav, et eemaldada saba kehast kuid jätma naha orava seljal terveks.
Poolita nahk.
Tee lõige orava ühe tagajala otsast lõikeni sabas. Sama teise jalaga. Sul peaks olema üks sirge lõige ühest jalast sabalõikeni ning teisest jalast jälle üles.
Aseta oma jalg orava sabale.
Tõmba.
Tõmba järsult orava tagumistest jalgadest. Nahk peaks jalgadest kuni peani maha kooruma. Oravatel on jäik nahk mida on raske eemaldada, nii et see võib natu aega võtta.
Eemalda pea ja jalad.
Lõika orava pea kaela juurest ära ja siis eemalda jalad.
Eemalda soolikad.
Tee lõige pikki oravat ja eemalda soolikad. Pese üleliinge veri puhta veega maha. Viska soolikad ära.
Küpseta
Väiksemad, noormad oravad on õrnema lihaga nii et neid võib küpsetada lahtise tule kohal. Vanemad oravad aga on vintskema lihaga, nii et neid tuleks poti omamise korral hautada. Maitseained kasutada vastavalt maitsele ja võimalustele.
Grillimine: Nooruki tarbes lõika võsast mõni peenem oks ja tee otsast teravaks. Suru see oks läbi orava keha, nii et see jääks pulgaga pikki. Tõsta pulk tuleaseme kõrval olevate okste harudesse ning küpseta liha aeglaselt. Keera oksa aegajalt süte kohal, et orav valmiks ühtlaselt. Liha on valmis siis kui ta on sääre kõige jämedamalt kohalt õrnalt roosa. Kontrolli noaga
Hautamine: Vanema looma puhul lõika orav tükkideks: Jalad, selg ja rinnakorvi osad. Aseta tükid potis keevasse vette. Peaks potti kergel podinal hoidma. Orav on valmis siis kui liha luudelt kergelt eemaldub. Eemalda pott tulelt ja vaata,et luid kurku ei tõmbaks.

Orava hooaeg on algamas. Bon appetit.

Rammstein - Wut Will Nicht Sterben

Te sõnad on kui kärbse sumin mu kõrvus

2011-02-27T11:32:00.000-08:00

Hilisemad seigad ja tähelepanekud iseendast: Olen märganud, et kui mu aju hakkab millelegi vinti peale keerama või üritab mulle midagi meenutada, mille ma pigem unustaks, siis ma keeran muusika valjemaks ning teesklen, et teda pole olemas. On juba oskuste eepiline tase olla pasiiv-agresiivne oma enese kõige ülemise organi vastu. Justkui poleks meil midagi ühist peale jagatava korpuse.

Ning kui suur probleem on see, et kui hääled mida sa kuuled (ärge isegi mitte üritage nägu teha, et te ei kuule ühtegi, ma ei usu seda) oma peas muutuvad selliseks, et sa kuuled neid juba kõrvus, ja just siis kui sa mõtled ühe kindla asja peale?

Teine teema: mulle on kummaline ja võõrastav kui ma järsku taipan, et keegi üritab mulle muljet avaldada... Miks peaks minu tähelepanu püüdma? Ma pole ju mitte keegi. Must ei saa tõenäoliselt ka kunagi mitte kedagi. On kümneid kordi kenama korpusega inimesi, kui see peaks motiiviks osutuma. Ja kui ma viimati kontrollisin siis äärmuslik misantroopia ei kuulnunud veetlevate omaduste nimekirja. Paranoia ka mitte.

Veel urisemist: olen märganud, pidudel just, kuidas inimesed nokivad kedagi kel keel korra väärtab. Just seda kes sellest haavuda pruugib. Mu enda düsleksia , kokkutamine, kakskeelsus ning aju ja häälepaelte lahusus on sellest puutumata jäänud (või ma lihtsalt ei märka seda) kuid mingi pisikese apsaka pärast kellelegi kraesse karata pigem demonstreerib su enda madalalaubalisust. Ürita olla see inimene kes saab üle. Mõista, see on sama nõme kui sa kooli sööklas irooniliselt huilgama ja plaksutama hakkad juhul mil kellelgi nõu purueb. Sa lihtsalt paistad debiil välja.

Samuti, LARP... mitte minu teema. Inimesed, kui nad ei pinguta üle keegi teine olemisega, ise aga lahedad ning kui plot mulle lugeda anda, peale seda kui nad on selle läbi mänginud või kui ma sellest lihtsalt kuulen, huvitav. Taaskord lihte juhtus kus mu kujulusvõime paneb reaalsusele ära. Sama põhjus miks mulle meeldib lugeda rohkem kui filme vaadata, mu aju teab mis valguses talle kõige rohkem maalida meeldib. Siiski tunduvad olevat vajalikud valud kui soovid nede inimestega suhelda ja pean mainima, et nad on seda rohkem kui väärt.

Ja ma nüüd lähen tagasi metsa, sest seal on mulle kõvasti sobivam kui inimeste keskel.

Ruja - Perekondlik

Saladused

2011-02-20T16:19:00.000-08:00

Shh... ära seda kellelegi räägi aga ma olen neid liiga palju kuulnud. Inimesed peaks õnnelikud olema, et mul on haiglaselt lühike mälu, sest pole vist inimest kelle kohta ma mingit saladust kuulnud pole. Vb ma olen kuulnud kuhu Jimmy Hoffa on peidetud aga õnneks ma unustasin. Tõsiselt. Miks te mind usaldate? Nii sümpaatne ma nüüd ka pole.

Lihtsalt sõbralik soovitus, need asjad püsivad maetud ainult siis kui te ise edasi ei rääägi. Saan aru, et raske, kuid see sümpaatne noogutus pole tihtipeale riski väärt.

Mineviku radadel

2011-02-19T03:48:00.002-08:00

Käisin oma esimesel parimal sõbral külas(Kui mitte arvestada seda tõbrast kes end surnuks jõi ning kellele peaks ka külla minema, vaatamata sellele, et ma endiselt pahane olen). Lihtsalt oli niisama kandis juba mõnda aega ja tal oli sündimise päev tulemas ning mul oli päris äge kingiidee. Võtsin siis kätte ja sain oma 'äkki ma segan inimest' kompleksist 5'ks minutiks, mis kulus, et ta ukse taha jõuda, üle ning astusin sisse. Teda end muidugi veel kodus polnud (sest oleme nüüd normaalsed, enamus noori inimesi on väljas pidu pidamas sel tähtsal päeval), kuid ta ema ja isa see eest tudsid mu ära ja andsid mõista, et nii lihtsalt ma nüüd küll ei pääse ja ma peaks ootama kahe tunni pärast kõnet moblale kus on kutse tagasi.

Mul oli oma emaga hiljuti mineviku hõnguline vestlus ja ta jagas oma muljet, et ma olevat ta emale rohkem meeldinud kui tütarlapsele endale. Mis nüüd kui järgi hakkata mõtlema on vist kogu mu kõige paremate 'homie'de' lugu.

Tagasi loo juurde. Nuh, läksin siis kodu ja maalisin edasi. Ja tõepoolest, kõne tuligi.
Kobisin siis end tagasi tänavale kus möödus ikka korralik 75% mu lapsepõlvest.
Ma vist suutsin ta päris korralikult ära ehmatada ellega palju ma muutunud olen ja mida elu must voolind on. Et iimene nii iroonilis sarkastiline ja misatroopne võib olla poleks ta vist suutnud ette kujutada. Ma ise seevastu nägi ära et asi mida ma eelmine kord naiivsuseks pidasin on lihtsalt kate teiste lollitamiseks ja keeldumus aktsepteerida maailma nii nagu tale ei meeldi. See on päris äge, kuna ei ole just palju inimesi kes oleksid piisavalt tugevad et oma maailma vaade teadtud ringkonnas kehtestada.

Ta enda uus parim sõber tuli veidikese üllatusena. Ma mäletasin seda tütarlast tänaval mägides küll aga see mis tast saanud oli seda ma ei oodanud. Me imprintisime üksteisele üpris kärmelt, kuna kumbki meist pole vaevatud liigsest naiselikkusest. Käisin temaga eile väljas. Neiu pole kuidagi selline inimene kellega muud pidi suhtlema hakkaks. Stiiid absoluutselt kõiges on liiga erinevad. Näiteks: Tema rap vs minu metal, Tema Graffity vs minu shoki kunst, Tema hip hopparite ja räpparite seltskonnad vs minu kunstnikud, boheemlased, keeleteadlased ja karvikud.
Seos, agu näete on ilmselgelt puudulik. Ometigi on suhtlus vaba ja huvitav ning mitte kedagi ega midagi ei tehta selle käigus maha. Poleks ausalt ette kujutanud, et selline asi võimalik on.

Projekt 'Eba-erakustumine' on vaikselt jõus ja paistab toimivat. Eks näis mis sest saab. Mets on ikkagi nagu kerge tõmbega.

Metsistunud

2011-02-08T19:14:00.000-08:00

Olen lõpuks suvatsenud metsast välja ronida ja end veidi kontaktsemaks teha.

Mulle ei meeldi linnas. Isegi mitte äärelinnas kus ümberringi on midagi metsa laadset. Liiga palju inimesi. Liiga vähe kuradi õhku. Kohe üldse mitte. Poodi on raske minna kuna seal on kõik kohad kodanike täis ja pidevalt on tunne nagu kassil kiiktoole täis toas. Kerge tõmblus on sees. Üldse ei kannata kui keegi tänaval möödudes vastu läheb jne. Ma vist päris metsistusin ära oma vaikust ja meelerahu taga ajades. Nagu vana salm ütleb 'süda kui metsloom ja silmad kui tuli' . Huvitav kas on siis susi silmad pähe kasvanud.

Kui kaua läheb ja ma aklimatiseerun ning taas suudan empaatia sisse lülitada, nii öelda ühiskonna lainele suunduda. Eriti ei huvita. Inimese jutt on kui kärbse sumin mu kõrvus *muig*

Huvitav palju läheb enne kui tagasi ronin metsade vahele ja põldude äärtesse kus võib nädala ilma ühtegi inimest kohtamata olla. Kohta kus just kui saatuse poolt määratuna esimene inimene kuude jooksul kellele tere ütled on raamatukoguhoidja kes on sinuga enam vähem ühel lainel, ning kõik mida vaja on saab meisterdada pajuvitsetest, MacGyvery teibist ja elektri karjusest(geniaalsed asjad).

Ehk harjub tsivilisatsiooniga taas ära ja ei kisu enam nii väga tagasi. tagasi. tagasi. tagasi.
Sest vaatamata sellele, et seal ühtegi kultuuri asutust pole saab hing seal kergel viisil õndsaks.

Carlos Santana Feat. Everlast - Put Your Lights On

Och det är så

2010-07-24T01:48:00.000-07:00

Avaldan oma siirast kaastunnet kõigile kel on olnud õnnetus mind tunda. Täna kukub osadel teist täis 22 aastat v.a mu emal kellele lüüakse sellele veel otsa 9 kuud. Minge välja ja korraldage endale hea päev. Oste endile midagi ilusat, sööge kooki ja jooge miskit suure alko sisaldusega. Te olete selle ära teeninud. Palju õnne olete nii kaua vastu pidanud. Annaks taevas, et te enam palju kauem kannatama ei peaks.

Eriti Kurva Muusika Ansambel - Algus

Üks väike laul oli rannas maas...

2010-07-20T10:01:00.000-07:00

Ma pole end juba jupp aega näole(monitorile) andnud, nii et peaks siis pajatama millega tegelenud olen.

Ma käisin vanematega joomas. Mitte niisama. Oh ei. Ma olin neli päeva järjest stabiilselt tongis. Pole kunagi asja nii põhjalikult ette võtnud ning sellest järeldan, et vanemad mõjuvad tervisele sandisti. Siiski samas pole ammu ma nii konstruktiivselt oma aega veetnud.

Reede: Pakkimine ja kohalesõit. Ilus sadamaküla. Vaimustavad päikselojangud, saun koos tiigiga mis kokresid nii paksult täis, et seal võis jeesust teha(vee peal kõndida). Rahvas saabus ja joomine algas. Minu hoolde anti kaks norra alaealist neidu kes olid üpris vahvad aga oma vanuse kohta ülimalt naiivsed. Vestlusest selgus, et neid seal kahte sorti ongi, kas naiivsed või on juba aborti teinud. Siiski toredad tegelased ja ju neilgi oli huvitav kuulda kuidas elu siin pool käib ning mida veidi vanem demograafia teeb. Esimene päev joovet.

Laupäev: Hommikul vara üles. Praami peale.Terve praami rahvas vaatab, et mis idid need jala praamile lähevad. Ligi 35 lõdva sammuga töllakat. Teisel pool samamoodi maha. Buss vastas. Sõidame ühte külla ja onu helistab sõbrale, et 'Kuule, tule kaupluse juurde. Ma juhuslikult siin kandis. Saame kokku.'
Mõeldud tehtud. Mees seisab seal ja ei pane kinnipidavat bussi tähelegi. Kaks tolgust hüppavad maha, haaravad talt käe alt kinni ja lohistavad bussi. Esimese hooga mees ei tunne ära ja on väga ehmatanud aga kui juba peale tõstetud siis rahuneb maha ja buss sõidab edasi.
Pärast tuli välja, et sõber kes ta sinna toonud oli, arvas et röövitigi mingi turismikamba poolt ära.
Siis sõitsime parklasse ja korjasime Lauri peale.
Terve päeva kärutasime mööda saart ringi, külastasime lapsepõlve tuttavaid kohti ja ujusime järves. Vesi nii soe, et rõve sisse minna. See eest välja tulla oli lahe. Ilm järsku talutav. Päev lõppes taas stabiilse joobega ja mandril.

Pühapäev: Seltskond pakib end kokku ja kole kiiresti on plats puhas. 30-40 matsi kadunud nagu polek olnudki. Peremes naljaga imestab, et millele nad küll küüned taha said, et nõnna kiiresti sääred oli vaja teha. Perele omast stiili pidades, viimased nagu alati. Üritasime küll ära joosta aga peremees sai natist kinni. Läksime siis istusime tuppa maha ja hakkasime taas seletama ja tuleb külamehigi külla. Ühel neist vaja minna laeva sadamasse juhatama. Kutsuti meidki kaasa. Mõeldut, tehtud.
Mina juba parajalt vintis ja siis peremees seletab kapteni ära, et mind on vaja tüüri panna. Ja pandigi. Suurematest asjadest nagu maa ja tankrid hoiti mind heaga eemal aga tulin suht hästi toime. Tagasi koju uusi jooke võtma ja siis uuesti tüüri. Seekord lasti sadamast koguni välja sõita.
Kui tagasi maal, leidsime kohaliku lokaali ja siis istusime sinna maha kohalike parunitega juttu vestma. Mõne aja pärast peremees rääkis kõrvallaua naise ära et see oma autost kidra ära tooks, ning meile laulaks. Tädi nimega Kristiina oli sellise hõbedase kõri ja väledate näppudega, et enamus proffessionaale ei laula nii ilusti. Ülejäänud sellest õhtust möödus meil kohalikus baaris eestlasi mängides. Ehk siis võtsime läbi kogu repertuaari ning moodustasime läbikäivatele turistudele/puhkajalele meelelahutuse. Seda sai oma 6 tundi tehtud enne kui laiali valgusime. Kolmas päev joobes.

Esmaspäev: Ärkame hommikul ja korgime uued õlled lahti ning lahendame nii mõnegi veini. Ja siis tõi peremees mulle veel naabrite juurest atv, et saaksin seal kandis ringi tuulutada. Tegingi mingi 30 min'ise tuuri ja tulin tagasi ning jõin edasi. Peremees kargab püsti ja teatab et ta läheb rahapada ostama. Läkski. Tuli tagasi terve hunniku põllust väljakaevatud müntidega mis kusagilt aastast 1200-400 pärit. Ostis terve kogu ära, et seda mitte laiali ei pillutaks. Üts et ootab veel aastat paar ja kui sealt rohkem ei tule siis viib muuseumisse ära. Siis tegin teistele veel õhtust ja otsustasin enne kui peremees tagasi jõuab saab veel peear kiiremat tiiru teha. Olid ikka kiired tiirud küll. Kihutama kukkusin ja siis tegin tankla juures liialt kiire kurvi ning lendasin sealt samat saltoga maha. Masin ise jäi pästi ja terveks aga ma libisesin tagumiku peal päris jupi maad asfaldi peal maha. Poiss tes tanklas oma masinat täitis sai suurema shoki kui mina. Tõusin püsti, istusin ATV selga tagasi ja seletasin, et pole mul häda midagi ja panin edasi. Tegin veel paat kiiremat ringi ja siis läksin lasine emal end tpohterdada. Peaks mainima, et muud mõtet peas ei olnud, kui 'KRT nüüd lähen ümber. Loodetavasti masin jääb püsti'. Suur oli üllatus kui leidsin, et jäigi.
Siis istusime lauda, sõime. Pärast avastasime et teise sauna vee tünnis on sääse vastsed. Tõime tiigist paar kokre ja panime sinna sisse. Käidi saunas ja siis läksime magama. Neljas päev joobes

Teisipäev: Ärkame vara üles ja lõpuks ometi saame endale ja masinale hääled sisse. Sõidame ringi ja käitume turistidena ja lõpuks jõuame ka koju. Mul ahter päris loppis, parem neet veidi rebenenud, kõht pisut sinine, küünarnukk marraskil ja kael ning vasak tald üpris valusad, kuid tuju on hea ja ilm on ilus. Ja viies päev ei loojunudki pudelis.

Tarmo Pihlap - Meremehe armastus

Sõpruse tingimused

2010-07-15T16:49:00.000-07:00

Mis teeb sõbrast tõelise sõbra, mitte lihtsalt inimese kellega veidi aega sai koos veedetud? Mis omadusi, tegusid, tingimusi peab see inimene sisaldama, et teda sõbraks loetaks? Mis teeb tast enam kui sotisaaltöötaja? Mille järgi mõõta sõpra? Kuidas teda 'valida'? Kuidas sa tead, et see pole ühepoolne 'leping'?

Et millest siis sellised küsimused. Ma aegajalt taban end küsimas,miks inimesed on nõus minuga mu tingimutel suhtlema. Ja oleme nüüd aus, neid ikka jagub. Mille pagana pärast nad viitsivad sumbata läbi kogu selle jura, lihtsalt kuna need seadnud olen. On kõvasti lihtsama iseloomuga isendeid, kel on kuni 90% vähem nõmedaid rituaale, järske vasakpöördeid ning haigeid standardeid. Ma ei ole hea inimene. Ma pole isegi eriti viisakas, rääkimata siis veel taktitundelisusest. Ei vasta enamus ühiskonna nõuetele ja stabiilsuse asemel on debiilsus. Mis on teie põhjus mu BS'i väljakannatamiseks?

HIM - For You

Alice imedemaal...

2010-07-13T14:20:00.000-07:00

Nädal pole veel alanudki kui ta juba kergelt sürr on. Kõiges on võimalik süüdistada ebainimliku kuumust, mis on laskunud me tavapäraselt jahedale riigile. Hakkab tekkima tunne, et planeet ei viitsi HIV'i kurbmängu enam jälgida ja põletab meid maha, et siis uute liikidega alustada. Ebaõnnestunud projekt. Elu on julm aga see eest ebaõiglane.

Jalgpall läks nii nagu eeldasin. Hollandil oli puhtam mäng aga kohtunik läks selle tsirkusega kaasa mida hispaanlased platsile olid toonud. Siiski nende värav oli puhas vaatmata nende muudele lollustele, mille eest ma neid kohtunikuna oleksin mõnitanud. Peale ülekannet mängiti joomismänge 'I have never' ja 'I have'. Nii mõnegi inimese kohta said teatud spekulatsioonid kinnitust. Ei ütleks, et sealt ühtegi üllatust tuli. Vähemalt mulle mitte. Kuigi paistab, et mis on minu jaoks juba iseenesest mõistetav tegi nii mõnegi silma suureks. *õlakehitus*

Juhtus ka väike/keskmine ime. Mo'l ja Xa'l õnnestus mind ujuma vedada. Ma ei tea täpselt kuidas nad mu vastupanu murdsid aga see on üpris arvestatav saavutus kui vaadata minu, vee ja päikese mineviku. Pean suure üllatusega tunnistama, et see oli meeldiv kogemus. Mulle meeldis ujuda ja ka vesi. Mulle meeldis vette hüpata ning seltskond oli ka täiuslikult meelestatud. Koht imeilus ja vesi solksoe(kuigi endiselt märg). Pärast sai Keilasse pitsat sööma mindud, vennalikus vaimus kõike jagatud ning siis koju jäätist sööma kogunetud.

Täna sai taaskord temperatuuri poolt häiritud une tõttu varakult ärgatud. Nõnda siis veetsin ligi 3 tundi Encyclopedia Dramatica'st Scientology kohta lugedes. Kui olin taaskord kaotanud oma elust lugematus koguses aega mida kuskilt enam tagasi ei saa, sõitsin Pr'iga korterit remontima. Päris lahe oli, kuigi ma oleksin soovinud 80% produktiivsem olla. Kuid mis teha, mul endalgi sarnane oskamatus töö jaotust korraldada. Juhtus siis nii, et pärast läksine Pr'i, Mo ja Xa'ga piljardit mängima. Taaskord täiesti pingevaba õhtu ning meeldiv seltskond. Sealt edasi Staapi (burksi putka) ja siis taaskord oma pessa. Veidike animet ja kultuuri laiedust Xa poolt, mille juurde kuulub ka:

Vocaloid. Jaapanlaste poolt progetud täismehaaniline hääleprogramm mis laulab vastavalt sinu ettekirjutustele. Programmiile on isegi anime tegelane joonistatud ja nimi pandud. Hatsune Miku. Üliarmas roheliste juustega loli ja siiamaani kõik laulud mida ma tema vahendusel kuulnud olen on kummitama jäänud. Edastan teile ka oma senise lemmiku.

Kadalipp ja lunastus

2010-07-07T08:48:00.000-07:00

Ma olen välja mõelnud tuleproovi mille läbides saab ükskõik mis inimene minult ükskõik mille eest andeks. Kui tahad suhteid parandada siis võta ühendust ja kui see on möödas kohtuks me justkui esimest korda ning kõik vanad teemad on kui ajamasinaga ära hoitud. Oled puhas lapsuke nii minu, kui tõenäoliselt ka jumala silmis.

See ei tapa sind, kuigi tõenäoliselt sa korduvalt soovid, et see seda teeks. See ei jäta su kehale ühtegi kestvat jälge ja sa saad vaimustava loo mida oma sõpradele rääkida. Samuti tõestad sa ära, et oled kangem kui enamus mehi. Võin rahulikult ja kogemusest rääkida, et seda ei tasu teha kui sa pole absoluutselt kindel kas sa tahad suhteid parandada. Samuti ütlen ära, et mul pole seda plaanis ilma VÄGA mõjuva põhjuseta ELUSEES korrata.

Vähemalt 1 tunni jooksul sa pidevalt/korduvalt kahetsed oma otsust. Mitte miski sind ei aita. Ja kui soovid võin sulle kiirabigi kutsuda, kuigi vaevalt nemadki sind aidata suudavad.
Ma informeerin sind enne seda täpselt mis sinuga toimub kui sa otsustad sellega läbi minna. Samuti võidad sa mu lugupidamise.

Kui sa aga oled mu sõber ja soovid seda läbida siis langeb sulle minu poolt osaks kindel veendumus et sa oled vaimselt ebastabiilne ning samuti väga aukartust äratav. Sest kui mina selle vaevu üle elasin, siis see et sa otsustasid proovida on märk sellest, et sul on TÕSISED terasest pallid.

Selle nimi on Naga Jolokia.

Smashing Pumpkins - The Beginning is the End is the Beginning

Commence imminent crash sequence...

2010-06-30T21:12:00.000-07:00

3...

2...

1..

...

Pole jupp aega magnud ja nüüd ongi käes loogiline tulemus. Aju vikselt jookseb kokku. Kui kusagile vaatan siis pilt tuleb aeglaselt järgi. Pea oleks nagu paksu vatti täis ja kõik programmid jooksevad vaiksel maha ja hanguvad.
Ma ei ole just väga rahul, et see just praegu juhtus. stuff to do. People to see.
Ma pole kunagi sellel perioodil nii aktiivselt ringi tõmmelnud, nii et see, et OS ei vea välja tuli üpris korraliku üllatusena. Posttiivse tooni alt siiski tuleb see et ma suudan endiselt lauseid moodustada. Muidugi on võimalik , et ma kujutan sed endale ette ja lihtsalt tõmblen klaviatuuril. Eks ma hiljem näen kui üle loen. A bit buzzy.

Unetud!

2010-06-27T18:41:00.000-07:00

"Tähelepanu, tähelepanu! Täna hommikul algab haigete vastuvõtt uude, õige peatselt avatavasse, eksperimentaalsanatooriumi. Sanatoorium asub Lõuna-Eesti mägimaastikul, maaliliste järvede embuses, suurepärases looduslikus paigas. Kiirustage seltsimehed unetud, kiirustage!" - Mehed ei nuta

Ja minu päev ongi juba 72 tunniseks veninud. See eest olen ma olnud produktiivne. Ok, 8 tundi lasin tühja ning vedelesin lihtalt lage vahtides ja vaikselt püsides. Tunnen vaikselt kuidas unepuuduse kannul hiiliv hullumeelsus juba akna taga kratsib. Meh, vähemalt ei hakka nii igav. Kõige nõmadam kõrvalnäht on see, et sul on külm. Oi kui külm. Nagu oleks siberis otsustanud külast kilomeetri kaugusel jääauku hüppata ja siis vaadata kas saad selle maa maha või jääd sinna samma.

Olen viimasel ajal palju kooki teinud. Tõsiselt palju kooki. Ega ma seda süüa viitsi, lihtsalt on tore küpsetada. Polegi kedagi veel Panoffi koogiga mõrvata üritanud...hmm

Anyways, panin torukübarale uue riide, disainisin endale rannarõivad mida võiks ju õmblema hakkata (või siis mitte), tegin kehamaalinguid, elasin inimesel seljas, Lõpetasin muraali kavandi, pidasin perega arutelu kuidas naabreid terroriseerida, Lõpetasin arvutimägu jne.

Kuidagi kerkis söögilauas teema, et kaua me suudaksime majas leiduvast toidust ära elada. Sealt arenes see selleks, mida meil kõik õnnestuks väljast kinni püüda (kiis, kiis , kiis!) ning lõppes avastusega, et esimese või viimase kuu suudaks me alko ja õunamahla dieedi pidada. Parim tsitaat: "Nüüd on nälg käes, majas on vaid pudel Napoleoni konjakit." Viide on siis stenaariumi lõpule.
Pm ühe kuu elaks moosist puhtalt ja kõigele saaks mingit alkoholi kõrvale võtta ilma, et viimane otsa saaks.

MacGyveril oli õigus, kõike saab teibiga parandada.

Tahaks küpsetada aga see ajaks maja üles...

Tänu taevale lehmadel pole tiibu.

Mõtlesin ilusa poisinime välja: Piksel. (eriti koom kui ta jääb kusagile kinni või siis matustel hakatakse surnud pikslitest rääkima)

Peaks puupõletiga Ouijji ära lõpetama.

Ja oma rohelise maali ka.

Mu varbad võiks joogi sisse jääkuubikuteks lõigata.

Sellel postil pole tegelikult mingit mõtet peale selle, et ma pole ammu midagi öelnud.

Singer Vinger - Sängselge Silm

Anonüümsus

2010-05-28T22:47:00.000-07:00

Käes on taaskordne bitch ja rant post, sest ega see blog enam muust ei koosnagi kui sellest ja kahtlase väärtusega moraalist. Ja tänane teema, lapsed, on anonüümsed postitajad ja nende poolt jagatava elutarkuse väärtus:

Mis on täpselt ilus ja ümagune 0.00003. Vaat see on tõenäosus, kui su post on anonüümselt tehtud, et tal on mingi väärtus. Tegelikult ma isegi ilustan. Seal vahel on tõenäoliselt rohkem nulle ja lõpp on 42 millest on tehtud ebatavaline ümardatus.

Mida on võimalik järeldada öeldu ja autori kohta kui postitaja soovis jääda anonüümseks?

Et näkku ei julgeks ta seda sulle, või kellelegi teisele mitte kunagi öelda.
Öeldul pole piisavat väärtust isegi selle jaoks kes seda kobises.
Et ta on nagu mingi eit.
Nagu mingi loll eit.
Hale loll eit.

On mõte juba kohale jõudnud? Isegi kui sa ma nime alt midagi ütled (olgu see siis kasvõi su interneti identiteet) siis su jutu sisu on kahtlase või olematu väärtusega. Kui sa seda aga veel lisaks anonüümselt teed siis on võimalus, et venemaast saab kunagi demokraatlik riik ka suurem.

Ära ole nagu mingi eit ja vastuta selle eest mis sa ütled.

Kodanikud, pidage meeles, et mitte kõik eided ei ole emased ja kõik emased pole eided.

KoЯn - Trash

Valetamine

2010-05-26T02:01:00.000-07:00

Alustame kuulsa teleseriaali, House, peategelase kuulsa tsitaadiga 'Kõik valetavad'. Noh loomulik ju. Muidugi kõik valetavad. Mina enamasti valetan kuna ma ei taha inimesi pühendada sellesse mida ma tunnen või mõtlen, kuna ma ei suuda, viitsi, taha ja oska tegeleda nende reaktsiooniga tõe kohta. Pealegi pole see nende asi. Mul on ka kombeks liialdada aga selle vea ajan ma kuidagi geenide kaela.
Oleme kinnitanud väite, et kõik valetavad. Aga mitte see pole probleem. Asi on pigem selles mille kohta valetatakse.
Enda kohta luisake kokku mida tahate. Rääkige kasvõi, et te sündides olite hoopis Louis Armstrong aga geneetiline haigus muutis teid selliseks nagu praegu. Kui teil hakkab selle rääkimisest parem, palun. Ma kuulan, noogutan
ja naeratan koos proffidega. Ma ei pruugi seda küll julgustada aga see ei tee otseselt kellelegi viga ja pole see ka minu asi (vaatamata pühendusele).
Kus mul aga probleeme tekib, on kui inimesed teiste kohta valetavad. Enamasti selleks, et ise paremas valguses paista. Vahest koguni ilma igasuguse põhjuseta. Kõige hullem siis kui need inimesed peaksid veel sõbrad olema. Mida kuradit te omaarust teete/räägite/mõtlete? Kas teil endal paha ei hakka? Äkki häbi? Ei?
Olen jõudnud otsusele uskuda mitte midagi mida keegi mulle räägib enne kui mul on kas silmaga nähtav, käega katsutav, ninaga tuntav või kõrvaga kuuldav tõestus asjast olemas. Julgustan ka teisi suhtuma sama skeptilisusega minu juttu. See uus ja huvitav reegel ei kehti kolme inimese puhul (lihtsalt kuna üks on liiga otsekohene et valetada, teine liiga vähese jutuga ja kolmandasse on mul geneetiline usk). Nad võivad mulle mida tahes kokku luuletada ja ma muudkui vaatan neid suurte silmadega ja usun.

Pidage meeles: Mõrva ma andestan, reetmist mitte.

Jätan teile veel huvitava video valedest ja vabandustest.

Tool - Schism

2010-05-02T13:22:00.000-07:00

Nii hea tunne on kui mõni järjekordne sotsiaaldraama lõpuks läbi saab. Eriti veel selline mis tundub täiesti retardne.
Kui vesi on jälle sile ja ei pea pidevalt oma üritusi ümber mingi 'tüli' planeerima.
Vb tundub veidi ülbe 'my way' LaVey argument, aga kuna see mida mina elan on minu elu leian, et mul on õigus selle kohapealt nii mõtelda.

Teise teemana peaks mainima, et on suht koomiline ja perspektiivi liigutav kui Seewald'i kontingent leiab, et su varrukad peaks olema seljataha seotud ja sina ise kolmandas istuma. Vähemalt kolmandas. Ja pole hullu naljad on selle seltskonna poolt lihtsalt koomilised.
Meh, kui aus olla siis enamus mu sõpradest mängib rahulikult esimese osakonna irl läbi. Lihtsalt suuremal territooriumil ja vähema 'profesionaalse' sekkumisega.

Kolmas teema. Mind ärritab kui inimesed laskuvad väitlusesse ja absoluutselt ei kuula vastaspoole argumente vaid lihtsalt leierdavad oma slooganit pilma vahet pidamata. Kas see on kõrva või ajupuue?

KoЯn - daddy

Ilusad sõnad

2010-04-25T14:43:00.000-07:00

Kõige ilusam asi mida keegi mulle kunagi öelnud on on:

'Tead sa oled mind täiega ära rikkunud. Ma ei kannata enam üldse kuidas keegi peale sinu lauludele kaasa laulab'

Cougar - This Is An Affidavit

The Thousandth Man by Rudyard Kipling

2010-04-25T02:45:00.000-07:00

One man in a thousand, Solomon says,
Will stick more close than a brother.
And it's worth while seeking him half your days
If you find him before the other.
Nine hundred and ninety-nine depend
On what the world sees in you,
But the Thousandth man will stand your friend
With the whole round world agin you.

'Tis neither promise nor prayer nor show
Will settle the finding for 'ee.
Nine hundred and ninety-nine of 'em go
By your looks, or your acts, or your glory.
But if he finds you and you find him.
The rest of the world don't matter;
For the Thousandth Man will sink or swim
With you in any water.

You can use his purse with no more talk
Than he uses yours for his spendings,
And laugh and meet in your daily walk
As though there had been no lendings.
Nine hundred and ninety-nine of 'em call
For silver and gold in their dealings;
But the Thousandth Man h's worth 'em all,
Because you can show him your feelings.

His wrong's your wrong, and his right's your right,
In season or out of season.
Stand up and back it in all men's sight --
With that for your only reason!
Nine hundred and ninety-nine can't bide
The shame or mocking or laughter,
But the Thousandth Man will stand by your side
To the gallows-foot -- and after!

Ma hakkan jälle oma blogidesse suvalisi asju toppima, mis kusagilt silma jäävad ja vähegi muljet avaldavad. *õlakehitus*

Tunnistaja

2010-04-13T18:42:00.000-07:00

Oled sa kunagi näinud kuidas keegi sinu silma all hävitatakse. Tükk haaval ja nii, et ta ise ei märkagi. Kuidas ta ulatab tükikesi endast, sellele teisele. Temale kes teab ju paremini. Kuidas see keegi teine väänab või hävitab neid tükke oma äranägemise järgi. Kuidas see esimene LASEB sel sündida.

Oled seda ehk liiga palju kogenud. Kuidas see keegi ei tohi enam oma sõpradega aega veeta kuna see kes teda 'armastab' kas vihjab või ütleb otse välja, et nad ei austa/armasta/vääri neid kumbagi. Kuidas see esimene seda usub.

Oled kunagi tahtnud lihtsalt oksendada ja oksendada sest sa 'tunned' kuidas kedagi vaimselt tuhmistatakse. Kuidas kõik mis ta suust tuleb on selle teise sõnad. Kuidas ta sinu silma all kaob. Kuidas temas pole pea midagi alles enam inimesest keda austasid ja kellest hoolisid. Ning kõik su katsed seda peatada tunduvad vaenulikud ja paistavad tegevat rohkem kahju kui kasu. Kuidas sa oled fuking VÕIMETU, vaatamata kõikidele oma pingutustele, teda seda nägema sundima. Peksad end nende seinte vastu veriseks lihtsalt, et päästa ükskõik kui pisikesi tükikesi temast nähes neid haardeulatusest väljas teineteise järel süstemaatiliselt hävinemas.

Oled sa lõpuks jõuetult alla andnud, ning kui see keegi sulle aastate pärast tänaval vastu tuleb, täiesti tühja pilguga sulle korraks otsa vaatab ja siis edasi kõnnib, mõistnud kui vähe on kaotada mõni jäse või meel. Kui palju on hullemaid asju kui kliiniline depressioon. Kui lihtne ja sirge tunne on vihkamine. Just kui mõõgatera mida on kerge suunata ja mis on hele ning teravteravterav. Otse kui oleks tal laser sihik. Kui puhas ta on.

Oled sa olnud mõrva tunnistajaks ja pole saanud sellega seaduse poole pöörduda kuna laip kõnnib endiselt ringi.

Paistab, et kõik mis ma öelda tahan on: ära end kunagi muuda teise pärast. Alati tee seda enda pärast.

HIM - The Path

Sõnum

2010-04-08T11:10:00.000-07:00

Kallis tead isegi kes,

Mul on plaanis valetada, varastada ja manipuleerida, et su ettevõtmine läbi kukuks. Kui sul sellegi poolest õnnestub see korda saata, võta arvesse, et üks vale liigutus ja minust saab su elu isiklik pasarahe. Ma tõmban iga võimaliku niiti, et su elu võimalikult õnnetuks teha.

Nobody fucks with pack.

Siirusega,

Fluffy

Tali

2010-04-04T03:38:00.000-07:00

Noh, nüüd on ta lõpuks läinud. Inimesed rõõmustavad nii tänavatel kui tubades, et lumi ometigi ära sulab ja ilm soojemaks läheb ning see närakas, päike, jälle paistma hakkab. Isegi minu akna tagant on kuuliauguga part ja pakk vahukoort välja sulanud ning kes varsti hullult haisema hakkavad. Esimeselt peab kähku pea maha võtma ja keetma, enne kui see juhtub ja teise lihtsalt ära viskama. Kevad on käes ja need oravamolkused juba jälle vahivad jultunult aknast sisse.

jei. hurraa. jess. -_-

Ilm läheb soojaks ning õhk taaskord hõrdeaks ja saastub mingi orgaanilise tolmuga. Inimesed keeravad peast ära ja kujutavad ette, et nüüd on õige aeg oma paaritumistuhina väljendamiseks ja kõik läheb nii nõmedalt värviliseks. Üsna pea on lausa nii soe, et ei saa olla kusagil mujal kui kõige sügavamas keldris kuhu wifi ei ulata ja pahaselt hiirte elulaadi segada.

Kujutate ette. Sulas ära. Enne kui mul õnnestus oma lumemees lõpetada. Ja ikka enne kui ma olin valmis selle õuduse tulekuks mida inimesed nimetavad kevadeks.

Sõpruse puiestee - Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head

Teile

2010-03-18T09:42:00.000-07:00

Ise teate kes olete.

Metro Luminal - Sulle

Ebausk

2010-03-17T12:33:00.000-07:00

Pidevalt käib ming tants ja trall ning rituaalitsemine just selle sama teema pärast. Küll pead kolm korda üle õla sülitama, kord puu pihta koputama, kord seda teist või kolmandat tegema, et su vanaema katuselt alla ei kukuks või sa jumala pärast kümme aastat kuival ei peaks olema.

Sinna hulka käivad nii tarokk, muu ennustamine, peopesad, horoskoobid, tähekaardid, mustlased kes sind tartu kaubamaja ees jälitavad (ning räägivad, et kunagi tuleb SUUUUR armastus üle mere), mustad kassid ja tont teab mis veel.

Enamus inimesi kui seda mainida tõmbavad kulmu kortsu ja ütlevad, et ega see mingi mõistlik jutt ei ole. Samas süüdlaslikult, nagu isa pornokakogust ajakirja hiilida üritav teismeline, aeg-ajalt ise rituaali läbides. Kuigi nad väidvad, et ei usu välja loetust sõnakestki, loodavad/kardavad kõik mingi varjatud osaga, et see natukenegi tõsi on.

Tean isegi lugusid inimestest kes meeleheitlikult üritavad end suruda mallidesse mille mingi tõenäosus neile ette on kirjutanud. Need asjad on nii laiali valguvad, et ükskõik millist neist saaks pea suvalise inime eluna näha.

Mis on selle tava põhjus? Kas see on meie järjekordne katse leida ülimat 'programeerijat'? Kas see on lihtsalt meeleheitlik katse elule mõtet anda? Mida see meie kohta ütleb?

Vastates esitamata küsimusele, jah mul on igasugu voo-doo kräppi. Kas ma usun sellesse? Ei. Kas ma vahest tahaksin? Jah.

You are The Moon

Hope, expectation, Bright promises.

The Moon is a card of magic and mystery - when prominent you know that nothing is as it seems, particularly when it concerns relationships. All logic is thrown out the window.

The Moon is all about visions and illusions, madness, genius and poetry. This is a card that has to do with sleep, and so with both dreams and nightmares. It is a scary card in that it warns that there might be hidden enemies, tricks and falsehoods. But it should also be remembered that this is a card of great creativity, of powerful magic, primal feelings and intuition. You may be going through a time of emotional and mental trial; if you have any past mental problems, you must be vigilant in taking your medication but avoid drugs or alcohol, as abuse of either will cause them irreparable damage. This time however, can also result in great creativity, psychic powers, visions and insight. You can and should trust your intuition.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

KoЯn - Did my Time

Truudusetus

2010-03-14T14:21:00.000-07:00

See on teema mille üle ma olen päris pikalt mõelnud. Peamiselt 'mis ajendab inimesed petma' küljest. Mängudes ja muus sellises on asi üsnagi ilmne; Et tasu tuleks vähema vaevaga. Aga suhtes? Ma päris ei jaga ära. Mõistus ei haaku ja nii edasi.

Lausa naeruväärne kogus mu tutvusringkonnast on kas petnud või petetud saanud. Pean häbiga tunnisama pigem esimene kui viimane ning tihemini isegi mõlemat kui ainult viimast.

Ma ei oska seda teemat kuidagi virtuaalsele paberile panna nii, et üritame lihtsustada:

Esimene kokkupuude : Kerge šhokk : o
Teine kokkupuude: Vali hukkamõist > @
Kolmas kokkupuude: Suurem Shokk : O
Viies kokkupuude: Apaatia : I
Kuues kokkupuude: Hukkamõist >_<
Seitsems kokkupuude: Lõbustatus : P
Kaheksas kokkupude: Viha > #
Üheksas kokkupuude: Tüdimus _-_
Kümnes kokkupuude: Veel suurem apaatia : /
Ühetesitkümnes kokkupuude: Kahjurõõm X D
Kaheteistkümnes Kokkupuude: Resigneeritus -_-
Kolmeteistkümnes kokkupuude: Suur WTF O_O

Võiks öelda, et ma olen natu tüdinenud sellest kui primitiivsed inimesed on. Kui madal peab olema inimese hapnikuvarustus ajus, et ta üldse sellist asja teeks? Ma tahaks praegu rõvedalt vanduda. Kohe nii ropendada, et ekraani peab seda lugedes kinni katma ja siis vb peale seda veel plii seebiga silmi pesema minema.

Kurat, kui sa inimest piisavalt ei armasta, et talle nii mitte haiget teha, siis nihujaa sa oled temaga koos? Oled sa nii mufu hale, et sa kedagi teist ei saa ja kardad üksinda surra või midagi. Kui sa oled juba otsustanud oma aega ja hoolt inimese investeerida kui hullult peab su alumine korrus sügelema, et selle kõigega riskida.

Aga see ei tule ju välja...

Kurat, mine loe ülemist listi. Ma pole just väga kaua elanud ja ma olen sellega mingis vormis rohkem kui 13 korda kokku puutunud. Kui tõenäline see sulle nüüd tundub, et see välja ei tule? Pole ime, et Eestis nii palju HIV'i levib, et kui vähegi kihelema hakkab siis kohe kukkuvad jalad laiali ja minek.

Nüüd juurelgem mida see petja kohta ütleb. Kas see räägib sellest kui ilus, tark ja osav ta on? Või pigem hoopis, pajatab see loo püsimatusest, madalast intelligentsist ja eepiliselt madalast arengutasemest?

Kui sa inimest enam ei armasta, võid ja sa asja ju alati väärikalt katki jätta. Istute maha ja räägite asja läbi ning lähete lahku. Kas kahe närviotsa kokku hõõrumine, et mingis ajupunktis tekiks säde, on tõesti nii tähtis, et sa viskad ära oma väärikuse?

Võib ju olla, et mina olen see imelik ja frigiidne, läheduskartusega värdjas kes kõike valesti mõistab. Siiski on tegemist ühe inimese seisukohaga ja kui kõik ülejäänd maailm peab truudust surmatõveks, ju neil siis õigus võib olla...

Kurat, pange end põlema. Mul on savi. Kui juba suhtes olemine tähendab 70%st tõeäosust, et sa saad petetud, emban ma mõlemal käel siiralt aseksuaalsest ja ülejäänud ühikond võib kuupeale kerida. Vähemalt olen mina oma ekspress pileti mütoloogilisse põrgusse originaalselt välja teeninud. Ma vihkan sind inimkond ja sa oled selle igati välja teeninud.

Pigem kannatada nälga, kui süüa ükskõik mida.
Pigem harjuda üksildusega, kui olla ükskõik kellega.

Maryilin Manson - Tainted love

Sõbrad

2010-03-04T07:15:00.000-08:00

Kas sind häiriks kui keegi su sõpradest kellegi tapab? Mitte looma, ega midagi taolist vaid inimese. Ja seda ka mitte kogemata vaid meelega ja julmalt kohe. Mis siis, kui ta teeks seda sinu kingitud noaga?
Mis oleks sinu reaktsioon. Mõtle selle peale ausalt. Mida sa teeksid? Mida tunneksid? Kas sa annaks ta politseile üles? Teeskleksid, et seda pole juhtunud? Hakkaksid teda peale seda vältima?

Ma aravan, et ma tean mida ma teeks. See on muidugi puhas spekulatsioon aga ma usun, et see oleks suht ühel tasemel 'Kas tahad ma aitan laipa peita?'-ga.
Tõsiselt, ta on su sõber. Ta tappis kellegi, aga inimesed tappavad loomi kogu aeg ja see on suht 'ok' ühiskonna silmis. Ju tal siis oli vaja.

Samas ei tea ma mida võtaksin ette kui ta tapaks kellegi mu ligimestest. See on tunduvalt keerulisem. Tõenäoliselt peaksin teadma põhjuseid ja tont teab mida veel, et selle suhtes otsusele jõuda. Alati võib käiku minna 'veri on paksem kui vesi' reegel. Sellele ma tõesti pole suutnud reaktsiooni välja mõelda.

Ühes olen kindel. Isegi kui keegi neist millegi sellisega hakkama saaks (tõenäosus on lausa naeruväärselt väike), oleks ma endiselt nende sõber edasi. Kui ta jääks vahele, siis käiksin tal vanglas külas. Kui jääksin aitamisega vahele ja satuksin vanglasse oleks asi endiselt seda väärt. Lihtsalt sellepärast, et keegi on surnud ei muuda ma oma käitumist sinu suhtes.

Nii, et kui oled mu sõber või sugulane ja sa oled kellegi ära koristanud, meelega või mitte, ära karda, olen alati sinujaoks seal(kui hingan). Juhtumisi kui sul peaks olema tahtmine minust vabaneda, tule enne ja räägi. Ma kirjutan sulle pääsemiseks enesetapukirja.

Sest on teatud asju mis ei muutu.

Dr. Steel – Winky in C minor / Inspector Gadget

Laps

2010-03-03T06:08:00.000-08:00

Asjadest nii nagu nad on.

Show encrypted text

Tõde

2010-02-28T12:37:00.000-08:00

Inimesed on enamasti siiski sitapead. Xayu võib väita mida ta tahab, misantroopia on täiesti põhjendatud ja loogiline seisukoht. Kõigepealt minge peegli juurde, vaadake endale silma ja tunnistage endale, et te pole pühakud, inglid ega isegi mitte head inimesed. Te võite ju üritada, aga vabandust, väheks jääb. Kui asi läheb teie enda peale, kaob viimnegi objektiivsus kübe ja te kiunute "Mina mina, kohe, kohe, kõik, kõik!". Sa arvad, et sa sitapea ei ole, kuna sa endale pole ju tahtlikult kunagi midagi paha teinud. Kes sind siis paremini teaks ja mõistaks kui sa ise? Äkki need kes su välja kannatama peavad?

Ühesõnaga, kui sa keerad kellelegi käru ja sa hakkad seda enese ees mingite haledate vingumistega õigustama, tee endale heaga eit.ee'sse konto. Mustad sokid diivani nurgas ≠ nuga keeruga abaluude vahele. Üks mahamagatud telefonikõne ≠ kolm kuud ninaallahõrumist ja 'õigustatud' viha. Kui sa suhtes petad, siis sul ei jää pärast veel õigust ülegi. Samas ei ole teisel, kui ta osustab sinuga jääda, õigust sulle seda pidevalt ette heita.

Kui keegi hakkab sulle ajama 'aga sa oled ise süüdi, et ma sind lõin' alatooniga juttu, pakid sa kogu oma või tema pasa ja seal ei tule mingit 'aga ta võib ju muutuda' ila vahele. Kui sa andestad, siis sa sisuliselt ei tekita mingeid tulemusi. Kui sa karistad, siis miski muutub. Kui sa omavolitsed, siis oled sa samasugune ja palju õnne teile mõlemale.

Kui sa keset tuba junni maha oled pannud ei muuda see, et sa sellele lillepärja ümber viskad ja paar küünalt sinna sisse torkad, seda veel kohvilauaks. Seda ei tee kohvilauaks ka see, kui sa veenad paari teist inimest, ventikaga haisu kõrvale lükates ja haletsusega mängides, seda lauaks kutsuma. Sitt on keset tuba ja sina tekitasid selle sinna. Korista ära, mitte ära hõõru seda vaiba sisse.

Sa ei ole eriline ainulaadne lumehelbeke, või kui oled siis on ka kõik teised ning see on järjekordne meetod ütlemaks, et keegi pole eriline. Sa suure tõenäosusega pole kuidagi välja teeninud seda mis sul on või pole, olgu see posi- või negatiivne.

Inimesed ütlevad: Ole see muutus, mida sa tahad maailmas näha. Mina ütlen: Ole see tagajärg. mida sa tahad, et kellelegi kaela sajaks kui nad sitta on keeranud. Kui on tagajärjed, on hirm. Kui on hirm, jääb kõvasti rohkem tegemata.

Ole kes sa olla tahad aga tunnista endale ausalt, et sa ei ole vaga kui lumi ja puhas kui neitsi püksikud ja ma võib olla kannatan su välja. Sest kes mängib peaosa sinu elu filmis? Las käia. Sul on ego, isegi kui sa seda eitad. Filmi peategelane oled, enda silmis alati sina. Usu oma haledat propagandat, sellest kui ilus, tark või/ja osav sa oled. Tõenäoliselt ei ole sina see mees kellest lehes kirjutatakse kui ta on haid rusikaga näkku löönud, peale seda kui ta sind hammustas. Sa ei ole lahe. Sa oled hale. Aga ära muretse, sa pole üksi.

PS: See post käib kõigi inimloomade kohta. Sina, mina ja jah, isegi Gandhi.

Kuidas end selle posti põhjal liigitada:
Kui sa arvad, et see post sinu kohta ei känud, siis sinu kohta käis see eriti
Kui sa praegu laod oma peas välja haledaid vabandusi, siis käis see ka just sinu kohta
Kui sa lihtsalt kehitad õlgu ja aktsepteerid, siis palju õnne, sa pole hale aga sitapea staatusest sa ei pääse
Kui sa arvad, et see post käis just sinu kohta, siis sitapea oled sa ikka aga see eest võid sa varsti oma eit.ee kasutaja kustutada

Metro Luminal - Ta Pilgus

Tantaluse piinad

2009-12-09T09:20:00.000-08:00

Põhikoolist on mul ajaloo tundidest kõige paremini meeles kreeka mütoloogia. Ma isegi näen silmi kinni pannes seda lehekülge kus oli Tantaluse lugu. Näen isegi illustratsiooni. Ma ei tea kas see oli ka sel või mõtles mu aju selle sinna juurde. Igavene piin ilma leevenduseta. Kiusatus rahulduseta.

Huvitav kas ma juba siis samasdasin seda endaga või on see hiljem mu aju poolt kokku sobitatud. Tean, et vahest, võib olla korra paari aasta tagant, või korra aastas (ma pole just parim ajas ja ruumis orienteeruja) tuleb mulle see pilt silma ette ja ma tunnen talle kaasa.Pidev kiustus mis sind ümbritseb aga kui selle poole sirutada siis on see käeulatusest väljas.

Kujutlege nüüd millise kinnisidee selline situatsioon genereerib. Kas pähe jääb veel natukenegi ruumi muule kui sellele mis silme ees tantsib? Kas liigestesse pisutki jõudu millegi muu jaoks?

See mida vajad on -täpselt- haardest eemal.
Muidugi aju kalkuleerib igasugu lahendusi. Olen üpris kindel, et Tantalusel olid ka kvalad plaanid teeselda, et tahab viinamrju sel ajal salakavalat vett püüdes. Usun, et ta jumalad olid sellega arvestanud ja kõik ta püüdlused läksid vett vedama (no pun intended).
Sellegipoolest. Mu operatsiooni süsteemil on plaan. Ei tasu mainimata jätta, et see on idiootne plaan ja, et see tn ei näe eales päevavalgust aga ma usun hetkel, et see on ainus kahest viisist kuidas oma kinnisideest vabanda. Võib ju muidugi olla ka, et see muudab kinnisidee hullemaks.
Meh, eks näeb. Tn ei lähe plaan käikugi. Võib ju sinisilmselt loota, et probleem lahendab end ise. Nii melodramaatiline.

Sarkastiline optimism on igavene!

Müüt õpetab, et Tantalose piinu peab taluma see, kes on kõige rohkem õnne nautinud, kuid pole selle vääriliseks osutunud.

65daysofstatic – Aren't We All Running?

Mõni mäss

2009-11-21T01:30:00.000-08:00

Ma olen lõpuks ära harjunud. Kõik see karjumine, nutmine ja teravad helid. Ma olen määratud nende peale ärkama. See kuidas nad keeravad end millegi ümber mu sees, nagu anakonda ja lämmatavad, pigistavad. Võib arvata, et olen nii harjunud nendega, et ei oskagi muud moodi. Kunagi ma põgenesin nende eest aga nüüd olen vist liiga roidunud. Muidugi see kõrvaldab unenäod kiiremini kui 10 minutiga.
Vähemalt unenäod on mu ümber keerdunult paigal ja kujuteldavad. Ärkvel olemine on liialt reaalne.

Elbow - Some riot

Vanaisa

2009-11-16T01:55:00.000-08:00

Mu vanaisal on südamehaige käed. Nad on jäänud väiksemaks kui mina olen kasvanud suuremaks aga nad on siiski sellised nagu ma juba noorest peast mäletan. Suured tööd, elu ja vaeva näinud. Hoidnud püssi, parandanud masinaid ja tramme, keevitanud, teinud nahkehistööd, päästnud inimesi põlevaist majadest, viibanud frakis suuri gestuure kui tema laval operetti laulis, juhtinud mootorataid ja autosid, sängitanud mulda nii mõnegi inimese, aidanud surevat venda ja ehitanud vähemalt 2 maja ja 3 korterit.

Kõike seda ja palju muudki veel, mille mäletamiseks olin liiga noor, või mida lapselapsele ei kõlba rääkida. Aga minule on nad käed, mis tõstsid mu ta põlvele kui olin väike tirts ja kõdistasid, kui me mürasime. Siis nad küll ei olnud haigusest paistes või kui olidki siis mu silmad alati olid pigem asjadel mida ta minuga jagada soovis ja mängumaailmas mille koos lõime.

Nüüd kus olen suurem on meie käed rohkem sarnased aga ka rohkem erinevad. Need jäsemed panevad mind mõistma, et vanaisa on surelik rohkem kui südame aparaat tema õlas ja ta vankumatu soov mulle selgeks teha, et ükskõik millega ma ka hakkama ei saaks, on mul alati tema toetus.

Nüüd kus vaatan oma käsi ja meenutan, on nende sarnasused kõige kummalisemates kohtades. Kõvem nahk peopesa patjadel ja sõrme külgedel käsitööst, ja kerge 'paistetus' sõrmde liigeses mis tuleneb tervisehädadest.

Ja kõik see on mulle vanaisa. Tal pole peent haridust ega kerget elu ning interneti mõiste on talle suurim müstika. Vanaema on ta peale endiselt pahane sellepärast mis juhtus ja ema ning onu on kergelt haavunud, aga see pole minu kaklus. Ma olen endiselt nelja aastane kes nõuab, et teda sülle võetaks ja vilkuva Kõpu majaka mudeli juurde viidaks mis on tehtud puust ja taskulambi osadest, ja et ta vanaisa räägiks talle kuidas oli elada siis kui tema oli noor.

Dagö - Mööda
Folkmill - Aastaring

Unenäod

2009-11-13T23:31:00.000-08:00

Viimased paar nädalat on mu unenäod olnud üpris originaalsed. Mitte selle pärast, et ma poleks midagi taolist kunagi varem näinud, vaid pigem järjepidevuselt ja elementide mahult.
Nimelt viimased kaks nädalat olen ma järjepidevalt unes näinud kuidas mu pere ja sõbrad, vahelduva graafikuga, surevad. Olen näinud korduvalt und sellest kuidas maailm on mingit pidi lõppemas ja ma ei suuda takitada oma väikest venda kusagile välja jooksmast ja see lõpppeb tema vältimatu koolmisega. Need unenäod on aga olnud paari aastaste vahedega.

Hetkesed unenäod aga algasid eelmise nädala kolmapäeval ja on järjepidevalt iga öö läbi mänginud kogu mu ligimesringkonna. Iga inimene kellest ma natukenegi hoolin, on maha lastud, autoõnnetuses surma saanud, elusalt põlenud, uppunud, lihtsalt surnult maha kukkunud või tühjaks veritsenud. Lisaks veel palju, palju muid huvitavaid kombinatsioone eelmainitust.

Pean tunnisama, et see on väike vaheldus mu tavapärastele unenägudele milles -alati- mingi hetk ma ise maha kärvan. Esimene nädal nendes unenägudes ei reageerinud mu enda varjukuju mitte kuidagi sellele, et kõik kelle heaolu suhtes tal midagi kobisemist oli, ta maha jätsid. Täna öösel aga esimest korda kui ta vanemad said surma ühes auto õnnetuses ja ta vennad teises, nuttis ta endal hinge välja. Samuti lõpetas ta mingis Tartu/Viini hübriidis.

Ma ise ei oska selle koha midagi öelda, kuna kui ma üles ärkan tunnen ma enda täiesti stabiilsena, ilma ühegi paanika hetketa ja üleüldse nagu ma ei peaks neid õudus unenägudeks pidama. Loogika siiski viitab, et kuna tegu on millegiga mida ma ei soovi eales kogeda ja mida ma juba pikemat aega tuhandetes värvides ja dolby surround soundiga läbi elan, peaks mind kuidagi vapustama. Võib-olla ma lapsena ajasin selle kuidagi sassi, siis kui ma oma õudukate ajal hakkasin end meelega tapma, lihtsalt, et nad kiiremini otsa saaks ja hiljem juba huvist 'mis siis juhtub kui...'.

Muidugi on mul iga päev külas ka kõikide peavalude ema. Ma ei saa aru mida mu alateadvus tahab mulle öelda ja mis kurat saab olla nii tähtis, et ta seda 2 nädalat järjest ketrab. Miks ma pole absoluutselt mõjutatud sellest, et iga öö näen ma inimesi kellest ma hoolin piinarikalt suremas.

Kui ma üles ärkan olen ma kindel, et kõik on surnud ja ei saa hästi aru miks ma endiselt selles suures kõledas majas elan. Pealse selle olen ma tund peale ärkamist jälle nii pagana väsinud nagu ma poleks magama läinudki. Tõenäliselt magaks ma terve päeva maha kui saaks.

Ootan huviga puänti.

Meeleolu muusika: Frédéric François Chopin - Nocturne No.1 in B flat minor - Op.9 No.1

Marionett

2009-11-12T13:00:00.000-08:00

Ma ei ole just kõige paremini organiseeritud olend. Ma hilinen, unustan ja mõtlen tihti ringi. Nõnda läks ka täna. Kõik kolm said tehtud. Aga hilinemine on see millest ma olen ajendatud kirjutama.
Ma hilinesin kokkusaamisele ja selle tõttu jäi see ära. Kuna mu aeg oli värskelt vabanenud ja ma juba olin suure linna keskel, mõtlesin ma, et samahästi võin ju poest läbi minna, kui ma seal juba olen.

Täna oli ja on veel praegugi üpris tüüpiline Eesti talvepoolne ilm: Külm, märg ja taevast tuleb mingit ebamäärast ollust. Endale omaselt kiirel sammul sammusin läbi vanalinna Rimi poole. Klapid peas kuulates tont teab mida mp3 mängijast, mis võiks juba samahästi hapnikuballoon olla, vaadates kuidas ma sellest sõltun.
Poe uksest sisenedes nägin selle kõrval istuvat meest kes nuttis ja järas leiba. Nagu linna rahvale kombeks, sammusin ma tast kiiresti mööda ja poodi, endal hing kripeldamas. Tahtsin küsida mis viga ja kas saab kuidagi aidata aga ei julgenud. Ei tea isegi miks ei julgenud aga see asi painas südant terve poes oleku aja.
Poest väljudes peatusin ma ta ees ja andsin talle pudeli vedelamat ja suhkrust. Ta vaatas mulle äärmiselt üllatunult ja ebavlevalt otsa ning küsis, et kas see on talle. Hääl millel ta seda küsis oli nii kummaliselt kartlik, et ma ei osanud teha muud kui tummalt noogutada. Ma pole veel ühegi inimese näos näinud selliseid silmi. Just kui vaataks otsa haavatud loomale. Ma ei tea mida ta minu näost välja luges või arvas. Võis ju olla, et ma peegeldasin seda talle tagasi mis ma nägin. Justkui ei suudaks ta uskuda, et keegi peatus ja nägi teda.
Kuid mis mind kõige rohkem vapustas oli see kuidas ta mind tänas. Nagu kõige alandlikum koer. Justkui mina oleksin mingi peen preili. Neid sõnu ta kasutaski. Lahke preili. Kõige alandlikumal toonil. Ja jätkas selle korrutamist.
Ma ei suutnud seda kuulata. Ma vastasin tavapäraste viisakusega ja lausa põgenesin sealt ta tänusõnad mu kannul kajamas. Täielikult põrmustatud olendi jumaldus. Sel hetkel jälestasin ma ühiskonda ja ennast kujutlematu piirini. Kuidas keegi ei peatu, lihtsalt kasvõi hetkeks, et märgata. See kui imetlevat ta mind tol hetkel vaata ja kõnetas ütles mulle rohkem me modus operandist kui ma olin valmis kuulama.
Ta ei saanud olla vanem kui 35. Ta nägi füüsiliselt terve välja kuid ta silmad tekitasid judinaid.

Kui ma linnast tagasi kodu poole sõitsin kajasin ta tänusõnad endiselt mu kõvus ja mul oli häbi. Häbi olla nii hea elujärjepeal. Häbi, et ma isegi kaalusin temast mööda minna ilma natukenegi aidata üritada.

Bussilt maha tulles jalutades kõige aeglasemal sammul mööda kodutänavaid, värskelt läidetud suits ees, avastasin, et kui mul oli enne külm olnud siis mu kerge jahedustunne oli nii ääretult tühine sel kõrval kui külm temal tõenäoliselt oli. Ma pole vist kunagi kahte tänava vahet nii aeglaselt sammunud. Marionett jõudis 2 ja pool korda läbi mängida enne kui ma kodu ukseni jõudsin.

Nüüd kus ma istun oma köetud, elektriga üliluksuslikus toas, ei suuda ma mõelda muust kui külm väljas on ja tahtmatult väriseda kahe villase teki sees.

Hakkan inimeseks

2009-03-09T09:27:00.000-07:00

Mõtlesin, et õige hakkaks inimeseks aga mitte selliseks tavaliseks ja igavaks plastik inimeseks vaid üritaks kuidagi ebasile olla. Selline veidi tahumatu ja konarlik. Nagu võis metsavana raamatute järgi ette kujutada.
Ma pole veel otsustanud kas olen hea inimene või halb inimene. Looduses nagu ei oleks head ja halba olemas. Praegu on vaid plastik ühiskonna mudel mis su lahtrisse lükkab. Kui sa looma ta naha pärast maha lööd siis ta ei mõtle kas sa oled hea või halb, ei ta teab et sa oled kiskja ja tema saak. Ainult loom linnas leiab, et talle tehakse liiga kui ta liiga jõuetu on end kaitsma.

Ei hakka loomaks linnas ja ei hakka ka loomaks metsas. Inimeseks hakkan. Tont teab mis see nüüd täpselt tähendab. Pean arvestama, et inimesi pole palju alles jäänud. Loom linnas sõi nad ära. Kaaslase peale ei tasu loota ja kui ka tulevad kutsikad siis neist ei pruugi inimesi saada. Jälle plastikust.

Vanaisa on inimene. Ise nägin ja kuulsin. Elas linnas loomade keskel kuid mäletas ikka kuidas oli inimeste peres elada. Ma usun, et ta igatseb tagasi inimeste juurde aga linna loom võttis südame kaasa ja hoiab siiamaani kinni.

Kui mul tõesti õnnestub inimeseks saada siis hakkan inimeseks metsas. Muidu linnas hakkab loomal kade ja ta üritab mindki plastikuks teha. Ei taha hundiks kes mehaaniliselt kooris määgib.

Praegu ei ole ma linna loom ega ka metsa loom. Pole isegi inimene. Ju olen mannekeen kellele ma erinevaid nägusid ja hingi külge kleebin, et vaadata kuidas sobib. Ükski ei sobi. Eks m pol enam piisavalt plastikust.

Proovimise aeg on läbi. Käes on aeg olla.